Teeulm variatsioonidega I


Lähen edasi veel üsna natuke,
ehk ühe igaviku jagu.
Lõpud on teadagi vesised
all kõhklemiste nõtkeid radu.

Lähen edasi veel üsna natuke,
sõõrmeis tähtede igitolm.
Kusagil ootamist valuleb
rööbastelt haihtunud rong.

Lähen edasi veel üsna natuke,
kuni tähtedel põlemisaeg,
ja juba, ja juba me kohtume,
jätkuks isetu naer.