"... tõeline müstitsim, rõhutan veelkord, tõeline müstitsim on täiesti võimeline ise ennast kaitsma, ise ennast tõestama, ise endale nõudmisi kehtestama ning ise tõestusmaterjali leidma... kaasaegse füüsika ja müstitsimivaldkonna avastustel on väga vähe ühist." (K. Wilber)

Miskipärast puudutas see mõttekäik täna hommikul mind. Võibolla sellepärast, et sünkretistlikus maailmas on kogu aeg häda igasuguste seoste ja sarnasuste leidmisega. Muututakse kurjaks või nõutuks "keelte" paljususe pärast. Õigemini sellepärast, et neid ei saa suvaliselt üksteisega asendada. Algkeel, aga, ei anna ennast kätte.

Eks täiuslikkuse tee on ahvatlev igale otsijale. Ristiusus tähendab see alati inimese moraalsete püüdluste ja enesele seatud ideaalide kokkuvarisemist. Üksnes Jumala tingimatu armastuse kogemus võimaldab tõelist pöördumist ja edasirühkimist Karmeli mäel, kui Risti Johannese peale mõelda.