Täna on Hiiumaalgi sajune. Käisime Roogarahu sadamas. Sõin uhhaad. meri liigutas laisalt halle laineid. Mõned jahid ja muud paadid tuletasid mulle jälle meelde, et mul... ei ole paati. Ja see pole üldse tore.
Eile pidasin Kassari kabelis missa. Rahvast oli päris kenasti. Tundsin, et olen mäel, kirgastumismäel, mis siis, et Hiiumaal on mägede poolest kitsas, nagu kogu Maarjamaal. Siis veel piknik Piibunina rannas jne.
Jäänud veel kolm päeva puhkust ja siis tagasi Setomaa servale. Pühapäeval koos noortega Taani BIEN-i festivalile. Augustis tuleb veel üks kord Hiiumaale tulla. Laulatan Kassari kabelis ühe oma leerilapse.
Mees ameeriklane, elavad Brüsselis. Igati moodne ja  ajakohane. Kohaneme, mis muud.


Ärailm.

Maailm imbub mu pähe,
lööb hambad kõvasti säärde.
Maailm imbub südamest läbi,
hing lööb kella,
lööb hooti.
Maailm imbub mu verre
kui vesi pehkinud paati.

Naeratan, sest tean:
taevas on ikka seesama,
verest ja paadist
sõltumata.
Paadimees, lööme kokku
aja vahused kannud
ja läheme teele.

Kärdlas, juuli 2012

Üks kena uidang kartuuslaselt: " The spiritual life is like dance with a partner who has a fertile imagination and who leads. We must alert, responsive to the slightest indication of his intention, supple, ready to adapt to the movements with which he woos us."

Käisin kohtumas Svjata Vatra Ruslaniga. Näidati temast loodud filmi "Püha tuli".
Mõnusalt pöörane hing. Tuld ja armastust täis. Küllap täis ka neid mägesid, mida tema kodumaal ohtralt leidub. Mäed pürivad kõrgustesse. Mäed nagu merigi räägib millestki, mis on kogu aeg, kõneleb algtulest. Siis kui Jumal lausus esimese sõna. Loomissõna.

Hiiumaal mõnusad ilmad. Vihm ei tee liiga ja temperatuuril ei ole viga. Tulin just merest.
Siin on Hiiu Folk ja kõik sellega seonduv. On päris häid esinejaid, aga ei tea veel kas kuhugi jõuan. Niigi hea olla ja see etno värk jääb mulle pisut kaugeks. Aga eks näis...

Loen Poola luuletaja Marcin Swietlicki kriminaalromaani "Kaksteist". Väga kummaline raamat. Igati tunda, et luuletaja kirjutet. Proosa on ju prosta, nagu kord Ain Kaalep ütles.


Kokkutulek.

Surnud sõdurid 
joovad Rannapaargus õlut.
Mõnel on juttu
mõnel on naine,
mõnel on meeles,
mõned vaikivad
kaua-kaua.
Vaikivad ikka veel,
vaikivad üha veel
ja tagantjärele.

Kärdlas, juulikuul 2012

Üksnes Jumala juures
mu hing ei kilju
sädemeid heitunud tuulde.
Üksnes Jumala juures
kõneleb süda
hetke igikestvas keeles.
Räägib vaikselt,
räägib hellalt,
mälust muserdamata.

Kärdlas, juuli 2012

Hommikul tegin oma tavapärast ujumistuuri. Lehtma kohal oli vikerkaar. Täies ilus ja elus. Nii et ujusin lootuse märgi all! Mis lootus see selline siis on? Mõtlen, et mis ta just minu jaoks märgitseb?
Tahaksin mõne aja elada mõne vennaskonna juures. Lihtsalt võtta osa nende igapäeva elust ja palveringist.
Ehk aasta või kaks.
Küllap siis jaksaksin ehk veel jätkata ka institutsioonis nimega EELK. Vajan kindlamat palverütmi, vajan pühasid ja Neitsit. Midagi ei ole teha. Nii see juba aastaid on.

Toomas, see õnnis kahtleja, aga lausub tänasel õhtutunnil: " Kes lähedal minule, ta ka lähedal leegile ning kes kaugel minust, on kaugel kuningriigist."

Kaugel olen mina? Kui lähedal? Ikka vaid küsimused. Isegi peale poolsajandit üksnes küsimused ja vikerkaar...


Unenägu. Tekstiks kombitud.

Ma nägin unes, et olin lasketiirus.
Kõikide laskurite
kõik püssitorud
sihtisid mu südant.
Üks ilus, mitte väga noor naine
hõljus me vahelt läbi.
Ühel pool nood, püssidega.
Teisel pool mina, südamega.
Taevas ülal ja all.
Koosolemise jõud ja jõuetus
Neitsi pihkudel.

Kärdlas, juuli 2012

Pilved
kiljuvad kildudeks
südame igivaevad.
Meri teab mu kahestumisi,
kuid ei ütle midagi.
Pilved
kiljuvad.
Meri
vaikib.
Üle kõige
tuulte püsitu tung.

Kärdlas 2012 juuli

Metsmaasikad. Räimeroog Kõpu tuletorni juures kohvikus. Luidja rand. Vesi üsna soe. Olen käinud iga päev kaks korda ujumas. Ainult kaks päeva on olnud sellised, kus vette pole saanud. Lauskvihm jne...
Hiiumaa on võimalus. Hiiumaa on kohustuslik ühele luteri papile, kes juba mõnda aega tunneb väsimust "vesikristlusest" Maarjale pühendet maal. "Vesikristluse" all pean ma silmas lõtvust ja "mugandumist praeguse ajaga". Praktiseerivate ja pühendunud kristlaste hulk on minimaalne, samas püüame aukirjade, lippude ja vagade fraasidega luua mingisugustki edulugu.  Selge see, et nurisemine ei ole õige, ei ole tee.
Olgu siis Hiiumaa. Meri kohisemas palveid.

"Minu ristimisepäevaks oli Vaikne Laupäev. Sellel ajal oli ikka veel kombeks tähistada Ülestõusmispüha palveteenistust hommikul, millele järgnes Vaikse Laupäeva pimedus ja sealt puudus ka Halleluuja rõõmuhüüe. Ainukordset paradoksi, seda valguse ootamist pimeduse päeval võib näha kui ajaloo võrdpilti meie enda ajas. Ühelt poolt tuleb esile Jumala vaikus ja Tema puudumine, ning samas Kristuse Ülestõusmine sisaldab endas Jumala ’jah’ sõna ootust. Me elame selles ootuses, Jumala vaikimise läbi me kuuleme Tema sõnu, ning Tema puudumise ja pimeduse läbi me näeme valgust. Ülestõusmise lootus läbi lahtipõimuva ajaloo näitab meile rada, mida peame käima ning see aitab meid ka meie teekonnal." (Benedictus XVI)

Suitsu lest. Jan Garbarek "Twelve moons".
Kolm korda olen käinud meres. Õhutemperatuur ja veetemperatuur on enam-vähem tasakaalus. 18-19 kraadi. Seda ei ole üldse vähe Hiiumaal puhkust alustades.

Kartuuslasest munk aga teab:" Purity of heart in its aspect of purity of the intellect is the striving of love towards the hidden Person behind the veil of words and signs. In the desire for personal communion that always goes further to enter the purity of light without form in the solitude of silence that surpasses all speech. It is poverty of spirit, pure receptivity before pure truth, that knows God is all in all, and that the two are. one.
"Sügavus hüüab sügavusele..." (Ps 42:7jj)

Olen väsinud. Vist ka pinges. Nüüd ei ole enam muud, kui saarele. Raamatud ja kitarr kaasa ja s a a r e l e.
Koostasin endale ennegrammi ja see, mis sealt vatsu paistis, ei olnud minu arust küll "mina. Pigem mingi koondportree  kergelt "linnukesega ekslejast.t. Alliksaar: : " olen  korraga nii munk kui sübariit..." .
Ega need tugevasti psühhologiseeritud mõttemängud midagi sinus korda ei tee. Ikka palve ja paast.