Täna oli kuldleer. Ainult kolm leerilast, aga kirikus oli üle 100 inimese ikkagi. 60- ndatel jäid ju leerigrupid väikseks. Ajad olid muutunud. Okupatsioon jätkus. Kuidagi tuli selles olukorras ennast sisse seada. Inimene tahab ju ennast teostada sõltumata ajast ja olukorrast.
Ise arvan, et meie usuleiguse juured on sügavamal. Ilmselt on ka kompromissi valmidus protestantlusse sisse programmeeritud. Ei tea, kuid nõnda see läks ja vilju muidugi lõikame praegu.
Ain Kaalepil on vist õigus, kui ta kusagil ütles, et "ristiusu tulek Eestisse ei lõpe iial."


Tuli.

Olen põlev põõsas,
mille varjus räägib see,
kelle ihust
voolavad kõik veed.

Mõni kuuleb ära,
mõni kõrvu kinni peab.
Mina muudkui põlen -
jah, olen, kes olen...
Tema teab.

Räpina, augustikuul 2012