Padre Piost ja kõige olulisemast

Vaatasin eile filmi padre Piost. Väga ere isiksus, võimas usus ja teos. Tervendamisanniga, stigmad jms.
Tuli meelde, kuidas 15 aastat tagasi ühe ametivennaga juttu ajades ja hääd veini maitstes viimane äkki ütles: " tead, mis mind kõige enam vaevab? see, et ma ei saa öelda haigele " võta oma voodi ja kõnni". See, et me Jeesuse jüngritena ei suuda midagi sellest, mida me evangeeliumist loeme." Mõistisin teda, kuigi ei olnud päriselt temaga nõus. Padre Piost filmi vaadates ja oma ametis kogetu peale mõeldes, võin vaid öelda: kõik on võimalik sellele, kes usub. Issand, kasvata mu usku.
Kirikul ei tule kogu aeg ennast ümber kujundada ja muretseda sellepärast, kuidas me maailma silmis välja paistame. On vaja teha Läkitaja tegusid. Alati uskuda, et see kõik sünnib, mida ma Kristuse pärast teen.


Vend John Taizest kirjutab: " We ask God to make use of our lives to communicate his true identity. We ask God to enable us to beings who are truly in the divine image, who faithfully transmit something of who God is."