Täna nägin unes , et kirjutasin luuletuse Kurg-Tsaar ja Dmitri. Loomulikult on see kõik tinginud   minu pikaajalisest huvi Venemaa, kui nähtuse vastu. Ma ei mäleta kogu luuletust, kuid lõpuvärss kõlab nii:" ... tulime siis karukese juurde küsima mis saab? Kuulake Kurge, temal on joodavat! Mõmm!"

Päris naljakas, kui mitte mõelda Vene reaaliate peale tegelikult.

Eile võtsin osa ühest kõndimise üritusest. Jalutasin päris tempokalt ca 5 km. Öösel kõneles süda minuga eriti usalduslikult. Hommik on parem. Süda lööb ja soov mõni kg seljast maha kõndida on süvenenud veelgi.

Lugesin ajaloolase Marek Tamme esseede kogu Monumentaalne ajalugu. Oli kosutav lugemine.

Tamm tsiteerib ameerika ajaloolast Robert Dartonit: " Ma pean tunnistama, et minu meelest tuleks ajalugu tundma õppida selleks, et mõista minevikku, mitte olevikku. Ma ei usu, et ajalugu meile õppetunde annaks. Ma loodan, et see annab meile perspektiivi - see tähendab, aitab meil mõista olevikku suhestatuna teiste aegade ja kohtadega. See võib pakkuda meile sügavamat arusaamist inimloomusest ja aidata vältida kaasajast kammitsetud etnotsentrilisi tendentse, mis pärsivad igasugust püüdu mõista maailma, milles me elame."