Suhestumisi merega I

Lähen mere äärde, et lained teaksid koju jõuda
veel enne, kui algab vesine viik
mineku ja siiajäämise vahel.
Kajakad aimavad rahutust mehe hinges.
Mehe, keda tuuled on ammu omaks jootnud.
Mehe, kelle habemes kasvavad
roosid läbisegi kurja lilledega.

Lähen mere äärde, et lained ütleksid oma sõna
veel enne, kui maailm end kukutab itta,
mine siis pealegi või vedele edasi siinsamas -
vahet pole. Pole kunagi olnudki
mehel, keda teadsid paljud ja tundsid üksikud.
Mehel, kelle sinistes silmades peegeldub
tükike kaotsiläinud paradiisist.
Ikka veel.
Veel.

Kassari, juuli 2014