Täna siis sellised mõtted...

Blaise Pascal on öelnud: Inimese õnnetus algab sellest, et ta ei suuda iseendaga ühes toas olla. Sellepärast tuleb endale teadlikult pakkuda vaikuse hetki.

Enamasti olen täis vastuolusid. Mind justkui sunnitakse alatasa võtma mingeid radikaalseid seisukohti enda elu üle. Ma pean palju pingutama, et midagi väärt olla. Võti oma olemasolu sügavustesse peitub vastakate tunnete heakskiitmises, iseenda juures olemises ja kõige selle väljakannatamises, mis moodustab minu elu.

Igaüks peab leidma sisemise vajaduse elada. Mis on minu ülesanne siin ilmas; kus on minu koht, mis anti mulle sündides kaasa. Vastuseid otsides võime usaldada Jeesuse sõnu Johannese evangeeliumist, et tõde vabastab teid (Jh 8:32).

Üks vaimulike harjutuste meister on kirjutanud: Vabadust ei tule mõista kui muutumatut seisundit, vaid kui igikorduvat Jumala taassündi inimeses.