Eile tulid külla mõned sõbrad, kes tunnevad huvi vaimulik harjutuste jms. vastu. tegimegin siis viiekesi paar harjutust. Päeva lõpetasime missaga. Margusel oli leitud huvitav tervendamisharjutus, mille autoriks oli üks anglikaani preester. See oli väga põnev matk kõigile. Ühel meditatsioonihetkel nägin ennast istumas seljaga lõkke poole. samal ajal kui minu "teisik" mängis teispool lõket kitarri ja laulis. Sõnad olid mingis arusaamatus keeles, kuid eriline oli see side "meie kahe" vahel. Selline tõeline osadushetk. Täna asjale järele mõeldes tulid tahtmatult meelde Jüri Üdi värsiread:
" Olen pidanud olema isenda vend...
aga vennaarmastust on mul kahe jagu."
Plaanime uut raadisarja, kus võimaluse korral igal hommikul oleks 15-20 min vaimulik harjutus... Mis see kõik täpselt oleks, sellest on veel vara rääkida, aga selline mõte tuli.
Täna sajab vihm. Seepärast ehk kaks sügiseluuletust, mis näppu puutusid.
Sügis. Linnuga.
Oh linnud sügiseteel,
võtke kaasa mu painetes süda.
Taevatuultes las lahustub
meel,
põrmu huilake võidud ja võlad.
Olen oodanud valgeimat tundi
ja eriti armastand ööd.
Kesk sügise taaka
ja sundi
lind nokaga õlale lööb.
Sügis. Linnuks.
Jõed plaksutasid käsi
ja linnud koorusid
munast.
Märkab see,
kes ei väsi
igatsemas puhast,
puhast teed ja taevast
all pilvede katkemisi.
Mida teab vetevood
vaevast,
mis hiilib mu südame
ligi...
Taipad küll sõlmi ja
märke,
ristteid ripsmete
varjus....
Alati liiga väike,
et püsida risti
varjus.
2011
No comments:
Post a Comment