Kui vaadata inimeste võitlemisi, kirgi, pisaraid ja naeru, siis tuleb meelde ühe prantsuse preestri kusagilt loetud mõte: " Inimolendid ei otsi midagi peale absoluudi isegi siis, kui arvavad end olevat sellest lahti öelnud või kui nad alateadlikult suruvad seda maha materiaalsete väärtuste otsingul."
See võib kõlada looturikkalt ajal, kus vaimsed väärtused näivad olevat tagaplaanil ja ühelgi kirikul ei ole millegagi hoobelda. Otsimine on istutatud meie verre. Küll tuleb ka õisi.