Hiepaniemi II

Olin paar aastat tagasi  Soomes retriidi juhendajate koolitusel. Seal selle luuletuse kirjutasin:

Järve jäised rinnad
all lumepudru
petliku sooja.
Lähen noorena,
naasen eatuna.
männid harali,
kuused tuultepüünisteks
ja ikka veel sõnu trotsiv kohtumine hämaras...
Mida veel?
Ah jaa...
Vaikusel on
ülalpool
juured.

Nüüd küll kevade täies ilus ja aus, aga miskipärast puutus just see luuletus näppu, kui oma pabereid korrastasin. Ju annab vaikuse puudus tunda...