See laul on nüüd olemas.
Sõnad pleekisid meeltes juba ammu. Viiski tuikas kusagil oma tuikamist, aga alles sellel nädalal loksus paika.
Teeb elavaks.
Pinguli keel, pingutet meel,
vabana tunda ja kanda end pilvisse pühitseb tee.
Vaikija suul, peidetud puul,
elule anda ei malda end mööduja see.
Pinguli keel,
pingutet meel,
elule anda ei malda end mööduja see.
Sinuga koos, märgitud loos,
nooreks kes keelab ja veenab, et tardumus ongi su troost.
Silmisse leed, nõtkume veel,
kelmikal kombel siis homme me tantsime välja siit soost.
Sinuga koos,
märgitud loos,
kelmikal kombel siis sinuga tantsime välja siit soost.
Valguse jõul, valguse nõul,
lasteks las sündida kividki taeva all, südame sees.
Jumala tuul, elustab luud,
tunnil, mis antakse tae´va kui kantakse väsinuim mees.
Valguse jõul,
valguse nõul,
tunnil, mis antakse, taeva kui kantakse väsinuim mees.
No comments:
Post a Comment