Anselm Grün ütleb: " Surm on minu jaoks kutse elada teadlikult igas hetkes ning puudutada juba siin ja praegu igavikku".
Tulime koguduse kooriga tagasi Taani reisilt. Kõik sujus kenasti. Jagus laule, jagus sööki ja jooki, palveid ja rõõmu üksteisest. Koju jõudes selgus, et homme on ootamas ees kaks matust. Võibolla sellepärast  meenusid Grüni sõnad tema hiljuti ka eesti keelde tõlgitud raamatukesest "Elu surmast". Üleüldise "fun" kultuse taustal on see päris kosutav lugemine. Nii või teisisti on meil siit minek ees. Hoolimata usutnnistusest tuleb silmitsi seista nii oma varjude kui hääbumisega. Elada rikkaks iga hetke ja samas igal hetkel surres millegile. Ikka vaid need "surmad ja sisenemised"

51 aastat
nühid selga vastu Elupuud
ega märkagi lehti.
51 aastat
surud taevast vastu suud
ega taipa ühti.
2012