Vahel on meie hing nagu vurr. Pöörleb ja pöörleb. Kõik suunad kahmab korraga endasse ja samas loobib kõik laiali. Vahel teeme peatuse, et äkki lõpuks nüüd... Vurr veereb vurinal nurka... ja see on kõik! Ikka igatseme midagi muud, kui seda, mis meil on. Siinkohal tasub küll meenutada püha Augustinust: " Kuhupoole inimese hing ka pöörduks, kõikjal, kui ta jääb Sinust väljapoole, saab talle kinnitudes osaks valu."