Vihm. Juba mitmendat päeva vihm. Saab rahulikumalt raamatut lugeda ja see on hea.
Eelmisel nädalal olin paar päeva Lätis. Jurmalas oli meri mõnus. Soe vesi ja üsna kõrge laine.  Sõitsime elektrirongiga  pooleks päevaks Riiga. Johannese kirikus harjutas üks organist. Mängis päris hea tunnetusega.
Johannest on nimetatud Jeesuse lemmikjüngriks. Ei tea, kas sellepärast või mingil muul põhjusel, aga tundsin kirikus istudes, kuidas Jumal puudutas mu südant. Mingi soe laine käis pealaest jalatallani läbi, kui seal mediteerisin ja muusikat kuulasin. Minu üsna tujukat loomust arvestades on neid vaikseks jäämise hetki väga vaja. Muidu lähen lõhki või lõhun kogemata teisi enda kõrval.

Üks vana - vana luuletus, mis kunagi ka lauluks sai:

Langemispüha.

Suurte lehtede langemine,
lehtede varjus üks võim.
Suurte ohtude salgamine,
peidetud põhjuste lõim.

Keegi ei otsigi kaitset,
kivi on taskus kui surm.
Ometi päikesepaistet
hullutab ehitud nurm.

Suurte lehtede langemine,
lehtede varjus kõik näod.
Suurte lehtede langemine,
mõned hilinenud käod...

1986