Finale.

Kusagil lõppjaama lähedal
saatust ehk tänadki veel.
Muiates ahelaid raputad
silmis kui terendub meel.

Jätnud kõik varad ja hooled,
mida sul kaotada veel.
See, kes sihtinud nooled,
leiab sind tolmusel teel.

Leiab sind lõppjaama lähedal,
kui üksik tundmatu muus.
Möödunut siiski ei vähenda
katkised hambad ta suus.

Kusagil lõppjaama lähedal,
koon vastu rändurikuud.
Äkitselt kõike sa mäletad,
kuivanud lehtigi puul.
1987

Üks vana laul, mida kavatsen järgmisel laupäeval laulda.
Teeme üle mitme kuu koos Sakariasega ühe kontserdi Räpina kirikus.
Mõni laul valmib justkui mitu korda. Elab omaenda elu, pillutab laujat omatahtsi.